Standardid, EKVÜ, TK27, EVS
Kujutage ette maailma ilma standarditeta. Kitsamalt võttes ventilatsioonimaailma. Milline oleks projekteerimise tootlikkus? Praeguste projekteerimiseelarvete juures tõenäoliselt ettevalmistusest eelprojektini ei jõutaks, sest ettenähtud aeg läheb taustsüsteemi loomisele, kontseptsioonide ja definitsioonide loomisele ja ühise keele saavutamisele. Tänu standarditele saab projekteerimistöös keskenduda hea tava rakendamisele ja vastavalt kliendi vajadustele kohandamisele.
Standard on ekspertide koostatud dokument, mis määrab kindlaks reeglid erinevate tegevuste või tulemuste jaoks. Standardite rakendamine aitab tagada, et tooted, protsessid ja teenused vastavad kehtestatud eesmärkidele. Need tuginevad teaduse, tehnika ja praktika ühendatud saavutustel ja on suunatud ühiskonnale optimaalse kasu loomiseks.
Standardid on vabatahtlikud ja turust juhitud, konsensuspõhised, aja- ja asjakohased. Läbi EVS portaali on tagatud nende kerge kättesaadavus. Aja- ja asjakohasust vaadatakse üle ettenähtud regulaarsusega, vajadusel tihedamini. Oluline on seejuures turuosaliste panus.
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusel (EVS) on loodud kommenteerimisportaal, mis võimaldab avaldada arvamusi originaalsete standardikavandite, Euroopa ja rahvusvaheliste dokumentide kavandite ning tõlkekavandite kohta. https://komport.evs.ee/
Portaal pakub mitmeid võimalusi:
- Otsida standardikavandeid, mis on arvamusküsitlusel.
- Lugeda detailset teavet standardikavandite kohta.
- Esitada oma kommentaare standardikavandite sisu osas.
Standardite kavandite lugemiseks ja kommenteerimiseks tuleb registreeruda EVS veebilehe kasutajaks (Konto loomine). Konto olemasolul „Logida sisse“ ja valida „Standardikavandite arvamusküsitlus“ või „Tõlgete kommenteerimine“.
EVSis on registreeritud tehniline komitee EVS/TK27, mille käsitlusala on hoonete küte ja ventilatsioon. Tehnilise komitee peamised ülesanded on standardimisvajaduse kindlakstegemine, standardite väljatöötamine, standardite ajakohastamine ning osalemine rahvusvahelises ja Euroopa standardimises.
Standardite loomine ja uuendamine on suhteliselt pikk protsess. Viimase meie eriala puudutava rahvusliku standardi (EVS 941-1) aktiivne loomine on kestnud 2 aastat, sellesse on panustanud üle 50 eksperti sh teiste erialaliitude esindajad. Eeltöö standardi loomiseks on kestnud umbes 10 aastat. Arvestades, et tegu on uue standardiga, siis võib aktiivset tööd pidada kiireks protsessiks ja panustajate hulk on märkimisväärne. Vajadus selle standardi järele on olnud akuutne. Teine näide: EVS 844 ajakohastamine, kus standardisse sai sisse viidud muu hulgas 10 aasta jooksul ehitajatelt ja omanikujärelevalvetelt tulnud tagasiside põhjal uuendusi, tänu millele on küttesüsteemi ehitamine vähem aja- ja ressursimahukam.
EKVÜ liikmed on aktiivsed standardite kasutajad. Tagasisidet standardite aja- ja asjakohasuse kohta antakse pidevalt muu hulgas ka läbi omavaheliste tehniliste arutelude. Standardite igapäevased kasutajad räägivad sama keelt. Insenerid tajuvad termineid üldiselt samamoodi. Standardeid kasutavad erineva taustaga osapooled, igaüks oma unikaalsete kogemuste ja teadmistega ning erinevate vaatenurkadega. Nii võib tekkida erinev arusaam sama lause või termini sisust. Sellest ajendatud tehnilised arutelud on hindamatu väärtusega standardite arendamise ja ühisesse tajuruumi jaoks.
EVS 941-1 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1: Kütte ja jahutussüsteemid“
See standard on loodud eesmärgiga tagada kütte- ja jahutussüsteemide pikk eluiga, ohutus ja energiatõhusus. Silmas on peetud kõiki ehituse tarneahela osapooli seal hulgas kasutajat ja hooldajat. Standard käsitleb süsteemide paigaldusnõudeid, ohutusnõudeid, kvaliteedi tagamise nõudeid ning erinõudeid. Standardis käsitletud toimivuse tagamise kontrolli osa paneb senisest praktikast suurema rõhu ehitusaegsele kontrollile. Projekteerimise ja ehituse osapoolte jaoks on kogu vajalik info kokku koondatud.
Standardi projekti juht Pille Kaasani kommentaar standardi koostamise kohta:
„Kui kõik ausalt algusest peale ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et Peeter Parre oli juba kümmekond aastat rääkinud sellest, et Eestis ei ole oma rahvuslikke tehnosüsteemide nõudeid. Aastakümneid oleme kasutanud soomlaste “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002”, aga see ei ole ajas arenev. Aina kriitiliselt olulisemaks muutus Eesti kontekstis oluliste nõuete paberile saamine. Olin nõus selle projekti ette võtma, teadmata, kuidas standardite koostamine üleüldse käib.
Hakkasin otsast pusima. Kõigepealt üldine kondikava, mida siis järjest sisuga sai täitma hakatud. Väga ambitsioonikas plaan sai ette võetud. Üksinda ma pusiks seda ilmselt veel tänagi…
Standardi sisu kokkupanemisel olid kaasatud: Lauri Rimmel, kes täitis katelde teema; soojuspumpasid ja külmaseadmeid käsitles Imre Hõrak; kiirguspaneelidest kirjutas Tõnis Klaas; jahutustalade nõuded pani kokku Reino Altrov; põrandkütte ja ventiilide kohta jagas oma teadmisi Aivar Rant; torud ja dokumenteerimise osa võtsin enda kanda ja kuna Riigi Kinnisvara AS on aastaid kurtnud selle üle, et tehnosüsteeme antakse tellijatele üle ilma lõppkatsetusi tegemata või on need katsetused tehtud puudulikult, sai neile antud võimalus sisustada nõuded toimivuskatsetuste läbiviimiseks. RKASist osales protsessis Gert Rahn.
Alguses vaidlesime veidi selle üle, kui sügavuti me teemadega üldse kaevume või kui pinnapealseks tehniliste käsitlustega jääme. Lõpuks sai siiski kirik keset küla, standardi lugejal peab sisu mõistmiseks olema erialane taust, aga samas päris teaduslikuks me minna ei planeerinud. Pidime endale pidevalt meelde tuletama standardi pealkirja - Üldised nõuded kütte- ja jahutussüsteemidele. Standard ei käsitle kaugeltki kõiki teemasid, kuid kriitiliselt oluline sai kirja.
Kuna siiamaani puudusid igasugused nõuded teostusjoonistele ja teostusdokumentatsioonile, siis selle osa üle on mul väga hea meel, et ehk hakkavad dokumendid nüüd lihtsama vaevaga kokku saama. Samuti saab nüüd hakata põhjalikumalt praktiseerima objektide lõppfaasis tehtavaid süsteemide toimimiskatsetusi.
Minu suur kummardus ja tänu projektiga kaasa tulnud standardi kirjutajatele, põhitöö kõrvalt sellega tegelemiseks aja leidmine ei olnud sugugi kerge ülesanne. Ja samuti väga suur tänu neile, kes osalesid arvamusküsitlusel ning esitasid paraja portsu asjalikke parandusettepanekuid. Kahjuks kõiki me arvesse ei võtnud, kuid luban, et järgmise versiooni koostamisele kaasame neid, kelle ettepanekud seekord välja jäid ja teeme standardi veel põhjalikumaks.“
Head kasutamist ja tagasisidestamist!
Lugemist: