Läbi väljakutsete tippinseneride koolituse poole
Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektorina, kes ühtviisi muretseb Eesti tuleviku inseneride järelkasvu, praeguste õppijate ja lõpetajate pärast, toon välja mõned mõtted.
Me saame arvestada nende tudengi kandidaatidega, keda Eesti demograafia ja siinne haridussüsteem meile võimaldavad. Aastal 2004 – just sel ajal sündinud tänavu põhiliselt ülikoolidesse õppima tulid – sündis Eestis umbes 13 000 last. Käesoleval aastal sooritas laia matemaatika riigieksami vähemalt 50-punktile, mis on Tehnikaülikooli astumise miinimumlävend, 2700 õpilast. Nendest umbes 400 suundus välisülikoolidesse. Järele jäi 2300 noort, kellest pooled valisid tõenäoliselt arstiteaduse, humanitaaria, kunsti- või sotsiaalteadused. Seega jäi sõelale vaid tuhatkond noort, kes kandideerisid inseneeria, IT või loodusteaduste erialadele. Neile lisandus veel mõnisada, kes lõpetasid gümnaasiumi varasematel aastatel. Selliselt moodustus TalTech-i tänavuse bakalaureusetaseme esimene kursus.
Siiski saab insenerivaldkond rõõmustada tänavu suuremate vastuvõtu numbrite üle kui kahel viimasel aastal. Enim on populaarsust kasvatanud energeetikaga seotu. Sügisel alustas TalTechis elektroenergeetika ja mehhatroonika erialal õpinguid 117 noort, veel kaks aastat tagasi oli sarnase valiku tegijaid vaid 76. Läbi aegade suurima vastuvõtu saavutas ka ehitiste projekteerimise ja juhtimise õppekava, kuhu asus õppima 144 üliõpilast (aasta tagasi 109 üliõpilast). Et kõikidel sisseastujatel õpimotivatsioon säiliks ja nad ka edukalt kraadi omandamiseni jõuaks on Tehnikaülikool rohkem kui kunagi varem panustamas õppejõudude professionaalse arengu toetamisse, üliõpilastele mitmekülgse nõustamistoe pakkumisse – alates matemaatika ja füüsika järeleaitamisest kuni erialase, karjääri- ja psühholoogilise nõustamiseni. Õppesse on üha enam lisandunud probleem- ja projektõppe metoodikat, et meie lõpetajad oleksid hiljem tööturul edukad päriselu probleemide lahendajad ning ettevõtlikud ühiskonda panustajad.
Riiklik kõrghariduse tegevustoetus tõuseb kolmel järgneval aastal 15% võrra – see lubadus peaks praeguse seisuga valitsuse sõnul alles jääma. Jah, suuresti kulub lisaraha nn vana võla katteks ehk peame järele aitama õppejõudude palkasid, kuid kavatseme Tallinna Tehnikaülikoolis siiski ka oluliselt suurendada üliõpilaste vastuvõttu just insenerivaldkonnas. Juba järgmisel aastal sihime inseneerias 15% kasvu. Kokku soovime järgmisel sügisel võtta vastu üle 1200 inseneri üliõpilase.
Riikliku lisaraha toel saame omalt poolt pakkuda lisatuge neile üliõpilastele, kelle reaalalade teadmised vajavad täiendamist kas siis koroona ajast tekkinud lünkade või puuduliku matemaatika õppe tõttu kooliajal. Lisaks soovime tutvustada juba gümnaasiumiõpilastele erialasid, mida tehnikaülikoolis õpetame. Nii saab noor teha teadliku ja läbimõeldud valiku, kui valib edasiõppimiseks meie ülikooli. Sel õppeaastal pakume üldhariduskoolidele 66 valikainet, mida on oluliselt rohkem kui möödunud aastal. Me lõime käed Taavi Kotka algatusel loodud liikumisega Unicorn Squad, et lisaks tänasele kahele tuhandele 8-14-aastasele tüdrukule tuua kahe järgmise aasta jooksul tehnika, robootika ja loodusteaduste juurde ka tuhat gümnaasiumiealist tüdrukut. Loodame, et nii suurendame lähiaastatel tüdrukute osakaalu insenerierialadel. Oleme käivitanud loodusteadusi populariseeriva programmi TULP, kohe-kohe on alustamas inseneriharidust toetav projekt Inseneriakadeemia. Suvel osales meie teadlaste loodud programmis Enerhack sadu lapsi, et omandada uusi teadmisi energia optimeerimise ja puhta energia tootmise kohta.
Kui varasemalt oli riik ette näinud erialastipendiumid insenerivaldkonnas õppijatele, siis seda head tava enam ei jätkata. Tehnikaülikool tunnetab, et valdkonna üliõpilased vajavad siiski märkamist ja rahatuge, et õpingute ajal poleks sundi tööle minna, halvemal juhul hirmu ülikoolist isegi välja langeda. Tehnikaülikool lõi üliõpilaste õpimotivatsiooni ja akadeemilise personali järelkasvu toetamiseks Arengufondi, et motiveerida andekaid üliõpilasi. Arengufondi stipendiumeid annavad ettevõtted teadmisega, et ettevõtlikud tugevate insenertehniliste teadmiste ja oskustega ülikooli lõpetajad ning kõrgete visioonidega teadus-arendustöötajad panustavad enim Eesti majanduse edasiviimisesse. Kõigil soovijatel on võimalus panustada läbi TalTech Arengufondi noorte talentide õpinguid ja tulevikku! Info: https://taltech.ee/arengufond
Hendrik Voll,
Tehnikaülikooli õppeprorektor