Nakatumisriskil põhinev ventilatsiooni projekteerimisjuhis avaldatud

 03/08/2023

Ventilatsiooni olulisus õhu kaudu levivate viiruste tõkestamisel on saanud teadusliku tõenduse, mille tulemusel WHO ja teised organisatsioonid on hakanud soovitama praegustes standardites olevat parimat, esimese sisekliima kategooria ventilatsiooni. Nordic Ventilation Group ja REHVA on avaldanud nakatumisriskil põhineva arvutusmeetodi, mis võimaldab määrata vajalikud õhuvooluhulgad tüüpruumidele arvestades ka ventilatsiooni saasteainete eemaldamise efektiivsusega. Meetod on kajastatud TTJA uuendatud juhendis.

NVG meetodi aluseks on Wells-Riley viiruse doosi ja selle nakatumisvaste seost kirjeldav mudel, mida saab rakendada mistahes õhu kaudu levivale viirusele. Tänaseks on teada SARS-CoV-2 Omicroni viiruseeralduse mediaanväärtused. Need teisendatakse suhtelisteks väärtusteks nii, et doos üks quanta võrdub 63% nakatumise tõenäosusega. NVG meetod kasutab nakatumisriski taset, mille juures nakkuse kandja põhjustab 2,5 päevase eelsümptomaatilise perioodi jooksul ühe uue haigusjuhtumi, kusjuures nakatumise kiirus jääb tavapärastes ruumides viibimise aegade juures vahemikku 0,04-0,06 uut nakatumisjuhtu tunnis. Kasutades viiruse eraldusi 4-10 quanta/tunnis sõltuvalt ruumidele iseloomulikest tegevustest on meetodis tuletatud täielikule segunemisele vastavad õhuvooluhulgad, mis sõltuvad ainult inimeste arvust ja ruumi kubatuurist. 

Soovituslikud õhuvooluhulgad Q (l/s) epideemia tingimustes uute ja renoveeritavate hoonete projekteerimisel, ruumides viibivate inimeste arvu N (-) ja ruumi kubatuuri V (m3) järgi.

 Ruumi tüüp  Ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/s
 Klassiruum  Q = 10(N-1) – 0.24V
 Kontor  Q = 23(N-1) – 0.24V
 Tootmisruum  Q = 30(N-1) – 0.24V
 Nõupidamiste ruum  Q = 40(N-1) – 0.24V
 Restoran  Q = 40(N-1) – 0.24V
 Võimla  Q = 70(N-1) – 0.24V

 

Tabelis toodud õhuvooluhulgad tuleb läbi jagada saasteainete eemaldamise efektiivsusega, mis seguneva õhujaotuse korral võrdub parimal juhul ühega. Efektiivsemate õhujaotusmeetoditega on võimalikud ka ühest suuremad väärtused. 

Kuna viiruse kandja vastab punktsaasteallikale, siis vanemad, ühtlaselt jaotunud saasteallikaga mõõdetud saasteainete eemaldamise efektiivsuse väärtused ei kehti. NVG juhises on toodud näiteid, kus efektiivsused jäävad vahemikku 1,0–0,5. Madalamad väärtused vastavad suurematele ruumidele nagu kooli võimla või 170 m2 avatud kontor. See tähendab, et suure ruumi puhul moodustub kõrgem viirusosakeste kontsentratsioon nakkuse kandja lähedusse. Nt efektiivsus 0,5 tähendab kahekordset õhuvooluhulka, kuid suure ruumi puhul hakkab olulist rolli mängima valemis olev kubatuur, mis vähendab õhuvooluhulka deaktiveerumise ja pindadele langemise mõjul. 

Valemitel on teatav sarnasus praeguse standardi inimeste arvu ja ruutmeetrite järgi arvutataval, tunnetuslikul õhu kvaliteedil põhineval ventilatsioonil, kuid miinusmärgi tõttu on loogika erinev. Dimensioneerimiseks tuleb valida kahe meetodi suurim õhuvooluhulk.

Vajalikud õhuvooluhulgad jäävad tavapärastes klassiruumides 8-9 l/s inimese juurde ning töökohtadel 15-25 l/s inimese kohta. Toodud õhuvooluhulkade valemeid on võimalik rakendada olemasolevatele ruumidele ka tagurpidi, st arvutades olemasoleva ventilatsiooni õhuvooluhulgale vastava, maksimaalse ruumi kasutajate arvu. Seega on ruumis viibivate inimeste arvu piiramine epideemia tingimustes efektiivne meede.

Uus meetod näitab, et ventilatsiooni projekteerimisel on arenguruumi. Suuremate õhuvooluhulkade puhul muutub endisest olulisemaks ventilatsiooni nõudluspõhine juhtimine. Parandades õhujaotuse efektiivsust saab vähendada õhu kaudu levivaid nakatumisi ilma energiakasutust lisamata. Epideemia olukorra suuremat õhuvahetust vajatakse harva, kuid ventilatsiooni dimensioneerimine peab lähtuma kõige halvemast olukorrast.

NVG meetod on avaldatud REHVA ja SCANVAC-i kodulehel:

TTJA uuendatud juhend avalike hoonete ventilatsioonisüsteemide seadistamine ja käitamine viiruse leviku tõkestamiseks:

 

Jarek Kurnitski