Madalenergiamajade hind ei ole veel teada
2020. aastast peavad kõik Eestis kerkivad uued hooned olema nii-öelda liginullenergiamajad, mis toodavad pea sama palju energiat kui kulutavad, ent täna pole selge, mida madalenergiamaja Eesti kliimas tähendama hakkab ja kui kalliks see järgmisel kümnendil ehitamise muuta võib.
Järgmisest aastast peavad uued planeeritavad hooned vastama kuluefektiivsetele energiatõhususe nõuetele. Kui kõik Eesti hooned täna neile vastaks, annaks see puhtalt õhu kütmise arvelt umbes 400 miljonit eurot kokkuhoidu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Milliste sammudega aga 2020. aasta nõueteni jõutakse ja kui karmiks need kujunevad, peab saama ühiskondliku arutelu teemaks, leiti täna Eesti kütte- ja ventilatsiooniinseneride madalenergiamajade konverentsil.
"Esimene muutus, mis toimub, on üleminek kuluoptimaalsetele nõuetele, mis tähendab selliseid energiatõhususe tasemeid, mis hoone elutsükli jooksul ennast ära tasuvad ehk on majanduslikult põhjendatavad. See toimub järgneva paari aasta jooksul. Madala, liginullenergia majad - see on kaugema tuleviku küsimus, mille kohta meil täna täpsed vastused veel puuduvad, kui kallid need lahendused saavad olema," rääkis Soome Arengufondi energeetikaekspert, Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.
"Töö selles vallas on käimas, me oleme arutamas spetsialistidega, millised võiks olla tasemed tulevikus, ja ka laiema avalikkusega algatamas diskussiooni, milliseks võiks kujundada Eestis energiatõhususe nõuded tulevikus," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste.
Autor: Lauri Linnamäe
Allikas: www.uudised.err.ee
